Lübeck (Lübeck, Hansestadt)
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul]] Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. See asub Läänemere Lübecki lahe kaldal. Kesklinn asub Trave jõe kaldal 15 km kaugusel merest. Lübeckit on nimetatud ka seitsme torni linnaks.
Ala oli asustatud lääneslaavlaste hõimudega, kui Saksi hertsog Heinrich Lõvi vasall Holsteini krahv Adolf II 1143. aastal Lübecki linna asutas. Vahepeal linn hävis, kuid Heinrich Lõvi lasi selle 1159. aastal taastada. Linnaõigused sai Lübeck 1160. aastal (Soester Stadtrecht).
Juba vanasse Lübeckisse oli koondunud palju kaupmehi: friislasi, hollandlasi ja vestfaallasi. Uus Lübeck, algul võimsa Baieri ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi toetusel ja kaitse all, kujunes oma arenemises märksa jõulisemaks. Sellest sai esimene saksa linn Läänemere rannikul, suure ajaloolise murrangu esimene rajamärk, mis tähistas uut suunda selle mere lõunaranniku kaubanduslikus ja poliitilises arengus. 1226. aastal andis keiser Friedrich II linnale omavalitsus- ja kaubandusõiguse (Lübecki õigus).
Vaade Lübecki vanalinnale 1937. aastal võeti aga vastu uus Suur-Hamburgi seadus (Groß-Hamburg-Gesetz), millega Hamburgi territooriumi suurendati Preisimaa arvelt. Kompensatsiooniks anti Lübeck Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi.
Pärast teist maailmasõda kuulus Lübeck Suurbritannia okupatsioonitsooni, kogu ala linnast idas aga NSV Liidu okupatsioonitsooni. Kui pärast Preisimaa likvideerimist 1947. aastal Bremen ja Hamburg vabade hansalinnadena taastati, siis Lübeck inkorporeeriti uude Schleswig-Holsteini liidumaasse. Põhjuseks oli Lübecki asukoht täpselt Lääne- ja Ida-Saksamaa piiril. 1956. aastal plaaniti Lübeckis korraldada referendum linna taastamise küsimuses eraldi liidumaana, kuid Lääne-Saksamaa ülemkohus lükkas selle tagasi.
Lübeck on tuntud ka seal toodetava martsipani poolest. Lübeckis toimub ka Thomas Manni suurteose "Buddenbrookid" tegevus.
Lübecki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Ala oli asustatud lääneslaavlaste hõimudega, kui Saksi hertsog Heinrich Lõvi vasall Holsteini krahv Adolf II 1143. aastal Lübecki linna asutas. Vahepeal linn hävis, kuid Heinrich Lõvi lasi selle 1159. aastal taastada. Linnaõigused sai Lübeck 1160. aastal (Soester Stadtrecht).
Juba vanasse Lübeckisse oli koondunud palju kaupmehi: friislasi, hollandlasi ja vestfaallasi. Uus Lübeck, algul võimsa Baieri ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi toetusel ja kaitse all, kujunes oma arenemises märksa jõulisemaks. Sellest sai esimene saksa linn Läänemere rannikul, suure ajaloolise murrangu esimene rajamärk, mis tähistas uut suunda selle mere lõunaranniku kaubanduslikus ja poliitilises arengus. 1226. aastal andis keiser Friedrich II linnale omavalitsus- ja kaubandusõiguse (Lübecki õigus).
Vaade Lübecki vanalinnale 1937. aastal võeti aga vastu uus Suur-Hamburgi seadus (Groß-Hamburg-Gesetz), millega Hamburgi territooriumi suurendati Preisimaa arvelt. Kompensatsiooniks anti Lübeck Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi.
Pärast teist maailmasõda kuulus Lübeck Suurbritannia okupatsioonitsooni, kogu ala linnast idas aga NSV Liidu okupatsioonitsooni. Kui pärast Preisimaa likvideerimist 1947. aastal Bremen ja Hamburg vabade hansalinnadena taastati, siis Lübeck inkorporeeriti uude Schleswig-Holsteini liidumaasse. Põhjuseks oli Lübecki asukoht täpselt Lääne- ja Ida-Saksamaa piiril. 1956. aastal plaaniti Lübeckis korraldada referendum linna taastamise küsimuses eraldi liidumaana, kuid Lääne-Saksamaa ülemkohus lükkas selle tagasi.
Lübeck on tuntud ka seal toodetava martsipani poolest. Lübeckis toimub ka Thomas Manni suurteose "Buddenbrookid" tegevus.
Lübecki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kaart - Lübeck (Lübeck, Hansestadt)
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
 |
 |
| Saksamaa lipp | |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| DE | Saksa keel (German language) |